Mis on Montessori?

Montessori on haridusmeetod, mille töötas välja Itaalia arst Maria Montessori 1900. aastate alguses. See on lapsekeskne õppimine toetavas ning hästi ettevalmistatud õpikeskkonnas. Lapsel on võimalus pühenduda huvitavale ning vabalt valitud tööle ja seeläbi on keskendumisperiood pikem. Montessori metoodikas ei panda hindeid, vaid väärtustatakse kogu õppeprotsessi- arvestatakse nii sotsiaalset, emotsionaalset, intellektuaalset kui ka füüsilist arengut.

Miks on see kasulik?

Lapsele Montessori keskkonna valimisel on palju eeliseid. Individuaalne tempo õppimisel ja iseseisvuse edendamisel soodustab ka empaatiat, kirge sotsiaalse õigluse vastu ja rõõmu elukestvast õppest.

Arvestades vabadust, tuge küsimuste esitamisel ja sidemete loomisel muutuvad lapsed enesekindlateks.

“NAD ON VÕIMELISED KRIITILISELT MÕTLEMA, KOOSTÖÖD TEGEMA JA JULGELT TEGUTSEMA.”

Haridussüsteemid kasutavad Montessori meetodit, et tekitada lastes ning õpetajates tõelist kirge õppimise vastu.

Rõhk praktilisel iseseisval õppimisel

Montessori keskkonna parim aspekt on see, et see võimaldab lastel töötada, areneda ja õppida oma individuaalses tempos. Lapsed puutuvad kokku materjalide ning tegevustega, mis põhinevad nende oskuste kogumil – nad arenevad edasi üksikisikuna.

Eneseparandus ja enesehindamine on Montessori metoodika lähenemise lahutamatu osa. Küpsedes õpivad lapsed oma töösse kriitiliselt suhtuma ning oskavad oma vigu ära tunda, parandada ja nendest õppida.

Vaatamata sellele, et Montessori meetod võimaldab lastel valida tegevusi, mille kallal nad soovivad iga päev töötada, on olemas konkreetsed „põhireeglid”, mida järjekindlalt täidetakse. See keskkond õpetab keskendumist ning enesekontrolli.

“LAPSED, KES KOGEVAD MONTESSOORI PEDAGOOGIKAT SUUDAVAD END PAREMINI JUHTIDA JA ISESEISVALT MÕELDA.”

Tõhus sotsiaalne suhtlus

Kas olete kunagi märganud, kuidas lapsed teiste laste tegemistest vaimustuvad? Montessori meetod kasutab seda ära, rühmitades erinevas vanuses lapsed ühte õppekeskkonda. Need segarühmad võimaldavad lastel üksteiselt õppida, üksteist õpetada ja arendada selliseid eluks vajalikke oskusi nagu kaasamine ja aktsepteerimine.

Vanemad õpilased naudivad kasvu mentorite ja eeskujudena. Nooremad lapsed tunnevad end toetatuna ja saavad enesekindluse eesootavate väljakutsete suhtes. Õpetatakse austust, armastavat lahkust ja konfliktide rahumeelset lahendamist. Sellise korraldusega on lapsed osa lähedasest ja hoolivast kogukonnast.

Kaasaegsed uuringud toetavad 100-aastase Montessori meetodi tõhusust, viidates sellele, et Montessori klassiruumides õppivad lapsed demonstreerivad paljudes valdkondades tugevamaid sotsiaal-emotsionaalseid oskusi kui traditsioonilisemas keskkonnas olevad lapsed.

Armastus õppimise vastu

See haridusfilosoofia püüab luua armastust õppimise vastu.

“SUURIM PIKAAJALINE MÕJU MONTESSOORI PEDAGOOGIKAST ON SEE, ET 

LAPSED ON ALATI UUDISHIMULIKUD INIMESTE JA ÜMBRITSEVA MAAILMA SUHTES, NÄHES ÕPPIMIST NAUDITAVA PROTSESSINA. “

Õpetajad loovad keskkonda, kus lastel on vabadus ja vahendid oma küsimustele vastuseid leida. Lapsed töötavad ülesannete täitmisel pigem töö rõõmuks kui lõpptulemuseks, mis võimaldab neil keskenduda rohkem protsessile kui tulemusele- loomulik tee loovuse poole.

See konkreetne eelis jääb lastele kogu eluks ning aitab neil edaspidi teha otsuseid ja karjääri ka ainult oma kogemuste ja inimeste kaudu, kellega nad kokku puutuvad. Neil on soov ja võime suhelda mitmesuguste inimestega paljudes erinevates olukordades ja kontekstides.

Erivajadused

Maria Montessori nägemus haridusest hõlmas erivajadustega lapsi juba algusest peale. Ta mitte ainult ei õpetanud intellekti- ja arengupuudega lapsi, vaid oli ka eripedagoogika instituudi kaasdirektor. Paljud Montessori hariduse põhimõtted teenivad erivajadustega õpilasi väga hästi.

Iga lapsega on erinevad eesmärgid ning ainulaadne õppimisstiil.

“ÕPPEKAVA ON KUJUNDATUD KONKREETSETELE VAJADUSTELE JA VÕIMETELE, MIS VÕIMALDAB LASTEL UURIDA JA ÕPPIDA OMAS TEMPOS.”

Kuna lapsed õpivad koos teiste vanuserühmadega, siis on erivajadustega lastel vähem survet eakaaslastega sammu pidada ning rohkem vabadust õppida ja kasvada omas tempos. Selline stabiilne ja turvaline keskkond õppimiseks aitab luua tugevaid sidemeid teiste lastega.

Eelkõige arendab Montessori meetod iga lapse individuaalseid tugevusi ja huve. Montessori haridus julgustab lapsi maailma uurima ning mõistma eluvorme, süsteeme ja jõude, millest see koosneb. Montessori meetodist on palju potentsiaalseid eeliseid lastele, kes alles alustavad haridust. Need olulised algusaastad valmistavad last ette tulevaseks õppimiskogemuseks, olenemata sellest, kas nad jätkavad Montessori meetodi kasutamist või mitte.